Kolmas päev

13 ways I break the Ice :

1) Ma lasen sellel päikese käes seista  :)
2) Proovin mõnda nalja visata, sest teadagi on fakt, et naer lähendab inimesi .
3) Mainin naerdes, et siin on piinlik vaikus .
4) Proovin arendada vestlust, valides teema mis võib ka teisele osa6poolele huvi pakkuda
5) Ümisen mingit lolli lauluviisi ( ps! see oleks veel naljaks ja jube kuna ma ei pea viisi :D)
6) Hakkan midagi näkksima, sisi pole vähemalt lolli kohmetust tunnet .
7) Räägin mõnest päevakohasest teemast, millest peaks oskama kaasa rääkida ka teised.
8) Ma tõesti ei
9) oska
10) enam midagi
11) välja
12) mõelda
13) vabandust.

Mu sissekannete vahele on ikka jääänud päris minu päeva, aga kooli ja tööga on alati nii palju tegemist, et pole jõudu ja aega siia postitusi teha. Aga proovin anda endast parimat.

Teine päev

14 not so basic facts about me:

1) Kui ma olen õnnelik või närvis siis ma räägin väga palju , tõsiselt palju.
2) Mu fantaasia on otsata , ausalt ma suudan tulla selliste ideede ja mõtete peale, et ise ka ei usu :D
3) Võõraste inimeste juures ma võõrastan, ning ei suuda midagi öelda.
4) Ma magan ka suvel vatitekiga, kuna olen suur külmavares.
5) Esimene asjana kui ma enda arvuti avan kontrollin enda facebooki :D
6) Mulle meeldib lugeda ulmekirjandust.
7) Mulle meeldib jalutada õhtuti väljas ning vaadata tähistaevast, kuid kahjuks teen ma seda vähe..
8) Mulle meeldib piparmünditee.
9) Ma teen väga head pitsat.
10) Ma ei julge õudukaid üksi vaadata.
11) Mu lemmik teatri etendus on " Vihmamees"
12) Kooli ajal kiusasin ma enda pinginaabrit lauluga" Lapatuu"
13) Mul puudub lemmikvärv
14) Ma kuulan muusikat äärmusest äärmusesse , kord räppi teine hetk aga klassikat.

Esimene päev

Nii siis  15 basic facts about me:
 1) Mu sünnipäev on novembris
 2) Olen 20 aastane
 3) Mul on üks õde ja vend
 4) Mulle meeldib tohutult naerda , kui ma ei naera siis peab olema midagi ikka väga viltu.
 5) Ma andestan kuid ei unusta.
 6) Ma usun Jumalat.
 7) Ma õpin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis medõeks
 8 ) Olen sünnist saadik elanud Tartu lähedal
 9 ) Minu nõrkuseks on meri..
10) Mulle ei meeldi klubides käia , kuid vahel tahes tahtmata ma satun sinna.
11) Ma kardan meeletult ämblikuid
12) Mu lemmik filmideks on ,, Walk to remember, Notebook, One day "
13) Mulle ei meeldi üksi öösel kodus olla .
14) Ma ei saa õppida kui mul puudub muusika.
15) Ma olen õnnelik inimene .

Need 15 basic facts about me polnudki nii kerge kui ma arvasin ,  ma hakkasin seda suure õhinaga tegema ja kui sain 3 fakti kirja , siis tekkis juba tunne, et aga mis ma nüüd siis sinna kirjutan .Loodan et järgmised postitused on juba kergemad. Mainiks siis ära põhjuse, miks ma üldse seda asja teen, esiteks ma mõtlesin et prooviks huvi pärast juba selle ära ja teiseks on hea võimalus avastada iseenda kohta midagi uut , ning sama on see võimalus võta korraks aeg maha ja mõelda asjade üle :)

Türgi! Reede

Viimane päev. Homme sõidame tagasi Istanbuli.
Peale hommikusööki lõpetasime ära suure loosungi marsi jaoks. värvisime tähti ja täiendasime oma T-särke.
Hiljem selgus, et me ei saagi marssida, ei saadud luba, aga panime siiski oma särgid selga ja tegime pilti. Õhupalle puhusime ka täis ning lollitasime, mul püsisid juuksed täitsa püsti, kui õhupalli peakohal hoiti :D
Vahepeal sai jälle šoppamas käidud. Jalutasime päris pika tiiru, selle suure söömise juures tuleb see ainult kasuks:) Üldiselt on kõik need päevad üsna aktiivsed olnud.Viimased sisseostud Mus'is. Sain endale rahakoti. Astusime Marisega ühte poodi sisse, seal tervitati meid ja jagati tasuta asju kingituseks. Nii armas, samas tekib tunne nagu jääks midagi võlgu. Ühes ehtepoes, kus juba ka mitmendat korda käisime, saime mälestuseks valida ühe paari kõrvarõngaid. Andsin selle eesti lipuvärvides paela, mis mul juustes oli lipsuks pandud neile mälestuseks vastu. Eestis,ja ma arvan et isegi Istanbulis naljalt midagi sellist ei ole. Türgi saab täiesti kaheks jagada, Euroopa ja Ida  pooleks ning need on väga erinevad, võibolla isegi rohkemateks osadeks.
Peale õhtusööki sai veel maiustusi ostetud, tahaks kõike tuua, aga midagi sellist, mida maitsta pole saanud, väga osta ei julge.
Enne õhtusööki käisime veel valitsuse hoones. Mingi boss sealt võttis meid vastu ja tervitas. Rääkis kuidas Mus'is elu on ja mis nad teinud on ja mida muuta püüavad. Huvitav oli kuulata.
Nüüd tulime türgi kultuuriõhtult. See toimus ühes kohvikus, elav muusika ja puha. Pakuti chayd ja türgi maiustusi, Baklava oli äärmiselt hea. Tantsiti ja lauldi, sai seal kogu rahvaga rahvatantsu tantsitud ja niisama ka tantsitud. Ja ma ei saa aru, mis kõigil selle "Ai Se Eu Te Pego!" lauluga on! Rene suutis selle laulu sõnad veel kõigile eestlastele siin nii võimatuks kuulata muuta :D Iga kord kui see laul kuskil kõlab, hakkavad kõik naerma, ja ainult eestlased saavad aru :D Keda huvitab, siis küsigu, mida meie seal kuuleme :D
Eile õhtul pidime endale pimesi ühe nime tõmbama, ja tema oli täna "nn salasõber", kellele pidi kingituse tegema. Sain ühe türgi poisi, toimetasin talle Marise abil draakoni komme :D. Õhtul pidi selle teatavaks tegema, kes kelle salasõber oli:) Mulle saatis leedu tüdruk Laura Milka  šokolaadi.

Päevad olid tegelikult nii sisustatud, et niisama istumiseks oli aega vähe. Ikka oli vaja linnapeale uudistama minna vms. aga äärmiselt tore on olnud. Raske uskuda, et see nädal juba läbi saab. Kodu on koht, kuhu on alati hea tagasi minna, aga antud juhul suurt koduigatsust pole. Muidugi tahaks juba kallite inimeste juurde... neile kingitusi viia ja nende rõõmsaid nägusid näha. Lihtsalt kogu see töö, mis kojujõudes ees ootab, pole väga kutsuv. Siin läheb see aeg kuidagi rahulikumalt. Keegi ei jookse töö järel. Muidugi tehakse korralikult tööd ka siin, aga elutempo on rahulikum, siin tundub seda stressi palju vähem. Aga nädal siin olemist on vist selle ütlemiseks veidi lühike aeg...

Ei jõua hetkel pilte lisada, homme täiendan :)

Türgi! Neljapäev

Täna juba neljapäev. Üks päev veel siin. Kahju, et lõpule hakkab reis jõudma, aga siiski mõnesmõttes tahaks juba tagasi.

Peale hommikusööki tegime workshopi. Pidime mõtleme mängult projekti, kuidas lahendada probleemi, et lapsed ei aktsepteeri invaliidist sõpru. Päris asjalikud punktid sai paberile pandud. Meile teatati,et Istanbulis oli suur torm olnud. Palju purustusi ja isegi mõni surmajuhtum. turkish airlines oli isegi väga mitu lendu ära jätnud. Mul on hea meel, et me sellest 1200 kilomeetrit kaugemal olime. Peaasi, et meie lennud nüüd laupäeval ja pühapäeval õigel ajal läheksid.
Edasi tuli vaba aeg, otsustasime lõpuks poode uudistama minna. Sain Lonale sünnipäevakingituse, paar niisama kojutoomis meenet ka :) Homme plaanis maiustusi kaasa osta.

Ime, et meil üldse seal söögikohas midagi uut proovida on, menüü hakkab ennast vaikselt ammendama :D aga hea vürtsikas toit oli, riisiga. Edasi läksime kontorisse T-särkidele loosungeid kirjutama. Homme panen enda särgist pildi ka üles. Väga äge oli seda teha, šabloone välja lõigata ja siis spreivärvidega üle lasta. Ühel leedu poisil hakkas päris halb seal värvilõhna sees, kukkus kokku. Kiirabi tuli lausa kohale. Aga kõik korras.
Läksme tagasi hotelli, suure loosungi marsi jaoks teeme homme hommikul. Olen ennast ära külmetada suutnud. Nohu jälle :S niiet pea paks otsas ja külm oli ka olla. Läksin pikali ja jätsin õhtusöögi vahele. Magasin, kuni teised tagasi tulid, pärast oli parem olla küll. Ning ega ma õhtusöögist ilma ei jäänud. Murat oli midagi hotelli kaasa toonud, oli veel inimesi ,kes õhtust sööma ei jõudnud.
Siis panin ennast poola kultuuriõhtuks valmis. Nemad alustasid leiva ja soola pakkumisega ja pitsi viinaga. Ehks siis tutvustasid oma joomiskultuuri :D. edasi näidati lühikest filmi, mis võttis kokku Poola ajaloo. Päris huvitav.
Siis õpetati meile ühte tantsu. Pakuti veel üks pits viina, seekord sai õunamahla peale juua :) Pakuti lehmakese komme, veel kahte sorti maiustusi oli,  šokolaadi ja vahvliga. Ja vorsti, sealihast, seda teatavasti Türgis ei sööda, niiet hea oli :D Tegime ka paar mängu, aga üldiselt läksid mängud lõpuks igavaks, niiet tulin tuppa ära.
Mingi hotellikülaline tõi vahepeale meile sinna mingid jooke juurde, täitsa lambist. Ise purjus ja käib nüüd mööda hotelli ringi. Paluti mitte igaks juhuks uitama minna. Esimene kord, kui ma mõnda purjus türklast näen. Üldiselt on kõik ülikorralikud, ei taha alkoholi ega midagi. Igatahes kõik kes meiega programmi raames kokku puutuvad on väga viisakad ja toredad inimesed.

Türgi! Kolmapäev!

Täna oli matkapäev. Seega hommik algas võileibade tegemisega ja toidu ja vee laialijagamisega. Nägime taas linna, kõige kohutavam on ikka prügi igal pool. Täna oli ikka super ilm, jope oli täiesti üleliigne. Mõni siin kärssas täitsa ära, kahju,et  päikesekreemi kaasa ei võtnud. Mul ka nina pealt veidi päikesest punane, aga teised on näost veel punasemad, Maris eriti :D Aga mäed on super, lihtsalt nii ilus. Pidime minema üle mingi hädise silla, et teisele poole oja saada. Päris extreem oli. Ma lootsin, et me ronime päris mõne mäe otsa, läksime küll kõrgemale, aga mitte päris nii nagu mina lootsin. Siiski oli ülim matk.Mus ise on juba 1500 meetri kõrgusel ja mäed peaksid minema umbes 3000 meetrini. Lõunapausiks jõudsime oma võileibadega ühele vaateplatvormile, võiku oli ikka selline tilluke :D, vaade oli taas super. Pole kindel, et pildid seda emotsiooni edasi annavad. Siis jalutasime tagasi. Mus'is on ikka päris vaeseid osi, mõned majad näevad ikka nii jubedad välja.

Matkalt läksime otse kultuurikeskusesse, ei jõudnud isegi hotellist läbi minna. Seal oli jälle mingi igav kontsert. Natuke on äge kuulata, aga 4 artisti laulavad kõik 5 laulu, siis tuleb uni peale.

Peale kontserti koguneisid meie ümber väikesed

 koolitüdrukud, tahtsid meiega pilti teha. Hull kuulsuse tunne tuli peale:D Tagasi hotelli poole sõitsime bussiga, mis oli nii täis et jube. Ühel poola mehel Peteril ja Renel , pikad nagu nad on, oli eriti mõnus selles madalas bussis seista:P 

Enne hotelli jõudmist ostsime veel jäätist. Vaba aeg kuni kuueni, siis lähme kuhugi peole, kus pakutakse kodust toitu.

Läksime siinsete tudengite korterisse, väga korralik koht. Seal mängiti pilli ja lauldi, ikka türgi muusikat. Huvitav on kuulata vahelduseks midagi teistsugust. Seal kaeti laud põrandale. Toit oli palju parem kui selles söögikohas, kus me käisime. salat, Lahmachun, mingi kanaga asi ja siis mingit sorti saia veel, riis oli ka. Kõht sai jälle kohutavalt täis, aga kõik oli nii hea. Siis mängisime veel mingit plaksumängu, kus istutakse ringis ja pannakse käed oma kõrval olevatele inimestele põlvedele ja siis peavad kõik järjest põlve patsutama.
Ömar pani mulle rätiku pähe nagu türgi neiudel siin on:) Siis oli kõigil jälle uudistamist :D
Tantsisime veel türgi rahvatantsu, seda mida ka eile kultuurikeskuses tantsiti. Kõik on nii sõbralikud, kahju oli ära tulla, türklased oleks tahtnud veel edasi hängida. Aga jah, ei jõudnud enam.

Nüüd käisime rakit ostma. see üks türgi jook, mõtlesime, et proovime viie peale ära.. :)

Türgi! Teisipäev

Nii täna oli ka päris sisukas päev, mis algas nagu ikka hommikusöögiga. Terve päev otsa oli täiskõhutunne, niiet sõin koguaeg minimaalselt. Siiamaani ei taha midagi...kõik on hea, aga liiga palju.
Peale hommikusööki sõitsime kohalikku kultuurikeskusesse. Sõitsime kohale bussiga mis sel nädalal on tasuta, kuna siin on parasjagu käimas kultuurinädal. Linnapea või keegi pidas kõnet ja siis kohalik koor laulis...väga huvitav oli kuulata, aga liiga palju laule oli ja pikale läks. Üks rahvatants oli ka, see äratas lõpus ikka üles. Filmisin ka, aga ei jõua praegu üles panna seda kuhugi. Lõunaks pakuti kultuurikeskuses Mus köftet, mis on kohalik traditsiooniline toit.

Telelesin pisut keemiaga,aga vähe :S
Edasi tuli programm. Pidime kokku pane nn simulatsiooni diskrimineerimisest. võtsime teemaks rassismi ning tegime kolm erinevat stseeni, kus diskrimineerimise ohvriks oli mustanahaline tüüp. Nii veider oli ise olla, küll näidendis, aga siiski, kiusaja rollis või nagu diskrimineerija. Kõigepealt näitasime koolikiusamist, siis tänaval ülbitsemist, kohvikus ignoreerimist ja lõpuks tööintervjuul CV mitte kaalumist. Väga huvitav oli seda kokku panna. Meie grupis olid poola poiss Adam, leedust Marta ja Tadas ning siis mina ja Rene.
Teised grupid tegid ka head tööd,aga meie oma oli nagu kõige põhjalikum :P
Mõngisime paar mängu ka. võtsime kätest kinni, pidime meelde jätma oma kõrval seisvad isikud ning siis laiali minema, seisma jääma ning siis samadel inimestel käest kinni võtma ning siis tuli see "pusa" lahti harutada. Mängisime veel ühte nime mängu.
Õhtusöögi, Lachmachuni, tellisime Marisega kahepeale, aga kuna supp toodi ka veel, siis oli seda siiski palju.




Edasi asusime Eesti kultuuriõhtut ette valmistama. Valisime lõplikult Eestit tutvustavad videod välja, otsisime laule ja muusikavideosid, tantsisime kaerajaani ja laulsime kiigelaulu. Kahjuks kõlarid ei töötanud ja arvuti jäi nõrgaks rahvamassi peale. Telekast saime siiski muusikavideosid näidata. Leedule läks väga peale see Baltimaade ühine lugu ja paar eesti lugu meeldis neile veel. Kaerajaan läks ka kõigile peale ja meil tuli see kiigelaul ka isegi välja :) Toitu oli meil kõvasti rohkem, kui leedukatel. Pakkusime kiluleiba ja merevaiguga musta leiba, siis oli meil kama keefiriga ja kahte sorti kalevi šokolaadi ning draakoni komme ning kaeraküpsiseid. Juua pakkusime kalja ja Vana-Tallinnat. tundus,et enamusele ikka meeldis, kuigi mõned türklased ei julgenud isegi kalja proovida, kuna nad alkoholi ei joonud. Jagasime kõigile käeümber ka eesti lipuvärvides paela. Õpetasime neile lisaks kaerajaanile ka ringmängu " Lähme rukkist lõikama"
Mängisime pärast veel silmapilgutamismängu, esimest korda mängisin, aga ka väga lahe :D

Vaade hotelliaknast (3)