Kolmas päev

13 ways I break the Ice :

1) Ma lasen sellel päikese käes seista  :)
2) Proovin mõnda nalja visata, sest teadagi on fakt, et naer lähendab inimesi .
3) Mainin naerdes, et siin on piinlik vaikus .
4) Proovin arendada vestlust, valides teema mis võib ka teisele osa6poolele huvi pakkuda
5) Ümisen mingit lolli lauluviisi ( ps! see oleks veel naljaks ja jube kuna ma ei pea viisi :D)
6) Hakkan midagi näkksima, sisi pole vähemalt lolli kohmetust tunnet .
7) Räägin mõnest päevakohasest teemast, millest peaks oskama kaasa rääkida ka teised.
8) Ma tõesti ei
9) oska
10) enam midagi
11) välja
12) mõelda
13) vabandust.

Mu sissekannete vahele on ikka jääänud päris minu päeva, aga kooli ja tööga on alati nii palju tegemist, et pole jõudu ja aega siia postitusi teha. Aga proovin anda endast parimat.

Teine päev

14 not so basic facts about me:

1) Kui ma olen õnnelik või närvis siis ma räägin väga palju , tõsiselt palju.
2) Mu fantaasia on otsata , ausalt ma suudan tulla selliste ideede ja mõtete peale, et ise ka ei usu :D
3) Võõraste inimeste juures ma võõrastan, ning ei suuda midagi öelda.
4) Ma magan ka suvel vatitekiga, kuna olen suur külmavares.
5) Esimene asjana kui ma enda arvuti avan kontrollin enda facebooki :D
6) Mulle meeldib lugeda ulmekirjandust.
7) Mulle meeldib jalutada õhtuti väljas ning vaadata tähistaevast, kuid kahjuks teen ma seda vähe..
8) Mulle meeldib piparmünditee.
9) Ma teen väga head pitsat.
10) Ma ei julge õudukaid üksi vaadata.
11) Mu lemmik teatri etendus on " Vihmamees"
12) Kooli ajal kiusasin ma enda pinginaabrit lauluga" Lapatuu"
13) Mul puudub lemmikvärv
14) Ma kuulan muusikat äärmusest äärmusesse , kord räppi teine hetk aga klassikat.

Esimene päev

Nii siis  15 basic facts about me:
 1) Mu sünnipäev on novembris
 2) Olen 20 aastane
 3) Mul on üks õde ja vend
 4) Mulle meeldib tohutult naerda , kui ma ei naera siis peab olema midagi ikka väga viltu.
 5) Ma andestan kuid ei unusta.
 6) Ma usun Jumalat.
 7) Ma õpin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis medõeks
 8 ) Olen sünnist saadik elanud Tartu lähedal
 9 ) Minu nõrkuseks on meri..
10) Mulle ei meeldi klubides käia , kuid vahel tahes tahtmata ma satun sinna.
11) Ma kardan meeletult ämblikuid
12) Mu lemmik filmideks on ,, Walk to remember, Notebook, One day "
13) Mulle ei meeldi üksi öösel kodus olla .
14) Ma ei saa õppida kui mul puudub muusika.
15) Ma olen õnnelik inimene .

Need 15 basic facts about me polnudki nii kerge kui ma arvasin ,  ma hakkasin seda suure õhinaga tegema ja kui sain 3 fakti kirja , siis tekkis juba tunne, et aga mis ma nüüd siis sinna kirjutan .Loodan et järgmised postitused on juba kergemad. Mainiks siis ära põhjuse, miks ma üldse seda asja teen, esiteks ma mõtlesin et prooviks huvi pärast juba selle ära ja teiseks on hea võimalus avastada iseenda kohta midagi uut , ning sama on see võimalus võta korraks aeg maha ja mõelda asjade üle :)

Türgi! Reede

Viimane päev. Homme sõidame tagasi Istanbuli.
Peale hommikusööki lõpetasime ära suure loosungi marsi jaoks. värvisime tähti ja täiendasime oma T-särke.
Hiljem selgus, et me ei saagi marssida, ei saadud luba, aga panime siiski oma särgid selga ja tegime pilti. Õhupalle puhusime ka täis ning lollitasime, mul püsisid juuksed täitsa püsti, kui õhupalli peakohal hoiti :D
Vahepeal sai jälle šoppamas käidud. Jalutasime päris pika tiiru, selle suure söömise juures tuleb see ainult kasuks:) Üldiselt on kõik need päevad üsna aktiivsed olnud.Viimased sisseostud Mus'is. Sain endale rahakoti. Astusime Marisega ühte poodi sisse, seal tervitati meid ja jagati tasuta asju kingituseks. Nii armas, samas tekib tunne nagu jääks midagi võlgu. Ühes ehtepoes, kus juba ka mitmendat korda käisime, saime mälestuseks valida ühe paari kõrvarõngaid. Andsin selle eesti lipuvärvides paela, mis mul juustes oli lipsuks pandud neile mälestuseks vastu. Eestis,ja ma arvan et isegi Istanbulis naljalt midagi sellist ei ole. Türgi saab täiesti kaheks jagada, Euroopa ja Ida  pooleks ning need on väga erinevad, võibolla isegi rohkemateks osadeks.
Peale õhtusööki sai veel maiustusi ostetud, tahaks kõike tuua, aga midagi sellist, mida maitsta pole saanud, väga osta ei julge.
Enne õhtusööki käisime veel valitsuse hoones. Mingi boss sealt võttis meid vastu ja tervitas. Rääkis kuidas Mus'is elu on ja mis nad teinud on ja mida muuta püüavad. Huvitav oli kuulata.
Nüüd tulime türgi kultuuriõhtult. See toimus ühes kohvikus, elav muusika ja puha. Pakuti chayd ja türgi maiustusi, Baklava oli äärmiselt hea. Tantsiti ja lauldi, sai seal kogu rahvaga rahvatantsu tantsitud ja niisama ka tantsitud. Ja ma ei saa aru, mis kõigil selle "Ai Se Eu Te Pego!" lauluga on! Rene suutis selle laulu sõnad veel kõigile eestlastele siin nii võimatuks kuulata muuta :D Iga kord kui see laul kuskil kõlab, hakkavad kõik naerma, ja ainult eestlased saavad aru :D Keda huvitab, siis küsigu, mida meie seal kuuleme :D
Eile õhtul pidime endale pimesi ühe nime tõmbama, ja tema oli täna "nn salasõber", kellele pidi kingituse tegema. Sain ühe türgi poisi, toimetasin talle Marise abil draakoni komme :D. Õhtul pidi selle teatavaks tegema, kes kelle salasõber oli:) Mulle saatis leedu tüdruk Laura Milka  šokolaadi.

Päevad olid tegelikult nii sisustatud, et niisama istumiseks oli aega vähe. Ikka oli vaja linnapeale uudistama minna vms. aga äärmiselt tore on olnud. Raske uskuda, et see nädal juba läbi saab. Kodu on koht, kuhu on alati hea tagasi minna, aga antud juhul suurt koduigatsust pole. Muidugi tahaks juba kallite inimeste juurde... neile kingitusi viia ja nende rõõmsaid nägusid näha. Lihtsalt kogu see töö, mis kojujõudes ees ootab, pole väga kutsuv. Siin läheb see aeg kuidagi rahulikumalt. Keegi ei jookse töö järel. Muidugi tehakse korralikult tööd ka siin, aga elutempo on rahulikum, siin tundub seda stressi palju vähem. Aga nädal siin olemist on vist selle ütlemiseks veidi lühike aeg...

Ei jõua hetkel pilte lisada, homme täiendan :)

Türgi! Neljapäev

Täna juba neljapäev. Üks päev veel siin. Kahju, et lõpule hakkab reis jõudma, aga siiski mõnesmõttes tahaks juba tagasi.

Peale hommikusööki tegime workshopi. Pidime mõtleme mängult projekti, kuidas lahendada probleemi, et lapsed ei aktsepteeri invaliidist sõpru. Päris asjalikud punktid sai paberile pandud. Meile teatati,et Istanbulis oli suur torm olnud. Palju purustusi ja isegi mõni surmajuhtum. turkish airlines oli isegi väga mitu lendu ära jätnud. Mul on hea meel, et me sellest 1200 kilomeetrit kaugemal olime. Peaasi, et meie lennud nüüd laupäeval ja pühapäeval õigel ajal läheksid.
Edasi tuli vaba aeg, otsustasime lõpuks poode uudistama minna. Sain Lonale sünnipäevakingituse, paar niisama kojutoomis meenet ka :) Homme plaanis maiustusi kaasa osta.

Ime, et meil üldse seal söögikohas midagi uut proovida on, menüü hakkab ennast vaikselt ammendama :D aga hea vürtsikas toit oli, riisiga. Edasi läksime kontorisse T-särkidele loosungeid kirjutama. Homme panen enda särgist pildi ka üles. Väga äge oli seda teha, šabloone välja lõigata ja siis spreivärvidega üle lasta. Ühel leedu poisil hakkas päris halb seal värvilõhna sees, kukkus kokku. Kiirabi tuli lausa kohale. Aga kõik korras.
Läksme tagasi hotelli, suure loosungi marsi jaoks teeme homme hommikul. Olen ennast ära külmetada suutnud. Nohu jälle :S niiet pea paks otsas ja külm oli ka olla. Läksin pikali ja jätsin õhtusöögi vahele. Magasin, kuni teised tagasi tulid, pärast oli parem olla küll. Ning ega ma õhtusöögist ilma ei jäänud. Murat oli midagi hotelli kaasa toonud, oli veel inimesi ,kes õhtust sööma ei jõudnud.
Siis panin ennast poola kultuuriõhtuks valmis. Nemad alustasid leiva ja soola pakkumisega ja pitsi viinaga. Ehks siis tutvustasid oma joomiskultuuri :D. edasi näidati lühikest filmi, mis võttis kokku Poola ajaloo. Päris huvitav.
Siis õpetati meile ühte tantsu. Pakuti veel üks pits viina, seekord sai õunamahla peale juua :) Pakuti lehmakese komme, veel kahte sorti maiustusi oli,  šokolaadi ja vahvliga. Ja vorsti, sealihast, seda teatavasti Türgis ei sööda, niiet hea oli :D Tegime ka paar mängu, aga üldiselt läksid mängud lõpuks igavaks, niiet tulin tuppa ära.
Mingi hotellikülaline tõi vahepeale meile sinna mingid jooke juurde, täitsa lambist. Ise purjus ja käib nüüd mööda hotelli ringi. Paluti mitte igaks juhuks uitama minna. Esimene kord, kui ma mõnda purjus türklast näen. Üldiselt on kõik ülikorralikud, ei taha alkoholi ega midagi. Igatahes kõik kes meiega programmi raames kokku puutuvad on väga viisakad ja toredad inimesed.

Türgi! Kolmapäev!

Täna oli matkapäev. Seega hommik algas võileibade tegemisega ja toidu ja vee laialijagamisega. Nägime taas linna, kõige kohutavam on ikka prügi igal pool. Täna oli ikka super ilm, jope oli täiesti üleliigne. Mõni siin kärssas täitsa ära, kahju,et  päikesekreemi kaasa ei võtnud. Mul ka nina pealt veidi päikesest punane, aga teised on näost veel punasemad, Maris eriti :D Aga mäed on super, lihtsalt nii ilus. Pidime minema üle mingi hädise silla, et teisele poole oja saada. Päris extreem oli. Ma lootsin, et me ronime päris mõne mäe otsa, läksime küll kõrgemale, aga mitte päris nii nagu mina lootsin. Siiski oli ülim matk.Mus ise on juba 1500 meetri kõrgusel ja mäed peaksid minema umbes 3000 meetrini. Lõunapausiks jõudsime oma võileibadega ühele vaateplatvormile, võiku oli ikka selline tilluke :D, vaade oli taas super. Pole kindel, et pildid seda emotsiooni edasi annavad. Siis jalutasime tagasi. Mus'is on ikka päris vaeseid osi, mõned majad näevad ikka nii jubedad välja.

Matkalt läksime otse kultuurikeskusesse, ei jõudnud isegi hotellist läbi minna. Seal oli jälle mingi igav kontsert. Natuke on äge kuulata, aga 4 artisti laulavad kõik 5 laulu, siis tuleb uni peale.

Peale kontserti koguneisid meie ümber väikesed

 koolitüdrukud, tahtsid meiega pilti teha. Hull kuulsuse tunne tuli peale:D Tagasi hotelli poole sõitsime bussiga, mis oli nii täis et jube. Ühel poola mehel Peteril ja Renel , pikad nagu nad on, oli eriti mõnus selles madalas bussis seista:P 

Enne hotelli jõudmist ostsime veel jäätist. Vaba aeg kuni kuueni, siis lähme kuhugi peole, kus pakutakse kodust toitu.

Läksime siinsete tudengite korterisse, väga korralik koht. Seal mängiti pilli ja lauldi, ikka türgi muusikat. Huvitav on kuulata vahelduseks midagi teistsugust. Seal kaeti laud põrandale. Toit oli palju parem kui selles söögikohas, kus me käisime. salat, Lahmachun, mingi kanaga asi ja siis mingit sorti saia veel, riis oli ka. Kõht sai jälle kohutavalt täis, aga kõik oli nii hea. Siis mängisime veel mingit plaksumängu, kus istutakse ringis ja pannakse käed oma kõrval olevatele inimestele põlvedele ja siis peavad kõik järjest põlve patsutama.
Ömar pani mulle rätiku pähe nagu türgi neiudel siin on:) Siis oli kõigil jälle uudistamist :D
Tantsisime veel türgi rahvatantsu, seda mida ka eile kultuurikeskuses tantsiti. Kõik on nii sõbralikud, kahju oli ära tulla, türklased oleks tahtnud veel edasi hängida. Aga jah, ei jõudnud enam.

Nüüd käisime rakit ostma. see üks türgi jook, mõtlesime, et proovime viie peale ära.. :)

Türgi! Teisipäev

Nii täna oli ka päris sisukas päev, mis algas nagu ikka hommikusöögiga. Terve päev otsa oli täiskõhutunne, niiet sõin koguaeg minimaalselt. Siiamaani ei taha midagi...kõik on hea, aga liiga palju.
Peale hommikusööki sõitsime kohalikku kultuurikeskusesse. Sõitsime kohale bussiga mis sel nädalal on tasuta, kuna siin on parasjagu käimas kultuurinädal. Linnapea või keegi pidas kõnet ja siis kohalik koor laulis...väga huvitav oli kuulata, aga liiga palju laule oli ja pikale läks. Üks rahvatants oli ka, see äratas lõpus ikka üles. Filmisin ka, aga ei jõua praegu üles panna seda kuhugi. Lõunaks pakuti kultuurikeskuses Mus köftet, mis on kohalik traditsiooniline toit.

Telelesin pisut keemiaga,aga vähe :S
Edasi tuli programm. Pidime kokku pane nn simulatsiooni diskrimineerimisest. võtsime teemaks rassismi ning tegime kolm erinevat stseeni, kus diskrimineerimise ohvriks oli mustanahaline tüüp. Nii veider oli ise olla, küll näidendis, aga siiski, kiusaja rollis või nagu diskrimineerija. Kõigepealt näitasime koolikiusamist, siis tänaval ülbitsemist, kohvikus ignoreerimist ja lõpuks tööintervjuul CV mitte kaalumist. Väga huvitav oli seda kokku panna. Meie grupis olid poola poiss Adam, leedust Marta ja Tadas ning siis mina ja Rene.
Teised grupid tegid ka head tööd,aga meie oma oli nagu kõige põhjalikum :P
Mõngisime paar mängu ka. võtsime kätest kinni, pidime meelde jätma oma kõrval seisvad isikud ning siis laiali minema, seisma jääma ning siis samadel inimestel käest kinni võtma ning siis tuli see "pusa" lahti harutada. Mängisime veel ühte nime mängu.
Õhtusöögi, Lachmachuni, tellisime Marisega kahepeale, aga kuna supp toodi ka veel, siis oli seda siiski palju.




Edasi asusime Eesti kultuuriõhtut ette valmistama. Valisime lõplikult Eestit tutvustavad videod välja, otsisime laule ja muusikavideosid, tantsisime kaerajaani ja laulsime kiigelaulu. Kahjuks kõlarid ei töötanud ja arvuti jäi nõrgaks rahvamassi peale. Telekast saime siiski muusikavideosid näidata. Leedule läks väga peale see Baltimaade ühine lugu ja paar eesti lugu meeldis neile veel. Kaerajaan läks ka kõigile peale ja meil tuli see kiigelaul ka isegi välja :) Toitu oli meil kõvasti rohkem, kui leedukatel. Pakkusime kiluleiba ja merevaiguga musta leiba, siis oli meil kama keefiriga ja kahte sorti kalevi šokolaadi ning draakoni komme ning kaeraküpsiseid. Juua pakkusime kalja ja Vana-Tallinnat. tundus,et enamusele ikka meeldis, kuigi mõned türklased ei julgenud isegi kalja proovida, kuna nad alkoholi ei joonud. Jagasime kõigile käeümber ka eesti lipuvärvides paela. Õpetasime neile lisaks kaerajaanile ka ringmängu " Lähme rukkist lõikama"
Mängisime pärast veel silmapilgutamismängu, esimest korda mängisin, aga ka väga lahe :D

Vaade hotelliaknast (3)

Türgi! Esmaspäev

Hommikul oleks veel magada tahtnud...hommikusöök oli endine.
Peale hommikusööki alustasime jälle nimemänguga, kuna poolakad liitusid meiega eile ning jäid eilehommikusest programmist ilma. Mängisime veel kahte pärsi lõbusat mängu.
Siis arutlesime non-formal education'i üle. Kõik jagasid oma kogemusi ja rääkisid, kuidas nemad seda mõistavad, aga ühest vastust nagu kokku ei pandudki. Istusime veidi oma tubades ning läksime lõunale. Sõin mingit vürtsikat pajaroa moodi toitu, mille kõrvale käis ka riis. Päris maitsev, kõrvale jõid Ayran'i , mis on selline soolane piimajook, leevendas hästi toidu vürtsikust. Lisaks veele pakutaksegi siis joogiks kas colat, fantat või ayrani.

Edasi tegime tiiru linnapeal. Vaatasime moššeesid ja niisama ajaloolisemaid hooneid. Kõik on ikka väga teistmoodi...vaesem. On ilusaid maju ka, aga kõik see praht tänavatel ei ole väga ilus.
Inimesed tänavatel veel endiselt vaatavad, juu siis kõik pole veel näinud :)

Edasi oli meil workshop. Saime teemaks "women rights" ning pidime selle kohta ürituse plakati tegema. Päris asjalik, logo saime hea. Kuigi minu rühmas oli üks poola tüdruk Mihaliina, kes ei oskand väga hästi rääkida, tal oleks kindlasti rohkem öelda olnud. Adam, otsis arvuti välja ja Jugas joonistas vähemalt :)

Õhtusöögiks kana kebab. Supp toodi ka... Lihtalt ei jõua süüa enam. Liiga palju saia ka veel. Otsustasime tüdrukutega, et lifti me enam ei kasuta :D Kõik on hea, aga ei jõua süüa nii palju, kõike jääb üle ja see lihtsalt visatakse ära.
Tagasitulles läksime ühest poest läbi, kust ostsime türgi maiustusi. Enne äraminekut ostan igasugu asju sealt kaasa :) Anti meile lahkesti kõike maitsta ka. Ostsime kõik erinevaid maiustusi, et kõike proovida saaks.
Homme on Eesti kultuuriõhtu, niiet harjutasime siin kiigelaulu. Plaanis veel kaerajaan ka homse päeva jooksul selgeks saada, et teistele õpetada.

Nüüd õhtul oli Leedu kultuuriõhtu, mis viibis päris tund aega, kuna türklased vaatasid üleval telekas jalgpalli ning ei saadud telerit video näitamiseks kasutada.. Näitasid meile videot Leedust ning laulsid , siis õpetasid meile tantsu ja mängisime paar ringmängu. Pakkusid meile musta leiba, suitsujuustu ja mingit ürdijooki, mis oli päris hea. Väga lõbus oli, aga väsinud, niiet nüüd tudule ära.

Türgi! Pühapäev

15.aprill Neljapäev
Hommik algas Türgi hommikusöögiga, siin hotellis rootsilauamoodi nagu ikka. Võtsime saia, juustu, tomatit kurki, oli ka mett ja moosi ja tee käib siin iga asja juurde. Nad joovad seda ikka iga einega ja niisama istudes.
Pärast hommikusööki tegime tutvumismänge. Algul pidime ringis ütlema oma nime ja nime esitähega algava sõna  ehk siis Karin- koala, ei tulnud muud pähe :D ja siis pidi kõigi nimesid kordama. Leedu poiste nimesid polnud üldse kerge meelde jätta, sest need nii teistmoodi. Siis pidime joonistama endast pildi ning pärast pidid teised arvama, et kes see on. Väga lõbus oli.
Siis oli meil vaba aeg kuni lõunani. Tänavaid pestakse siin suure veejoaga, pidime ka selle eest kõrvale põikama, et mitte märjaks saada. Jalutasime viiekesi linnapeal. Kõndisime ikka igal pool ja nägime ka mitte nii ilusaid linnaosi. Prügi on siin päris rohkesti, kuigi kodud pidid neil väga puhtad olema. Mõni kohalik tegi meist isegi telefoniga pilti...juu me siis oleme ikka vaatamisväärsused siin :) Kohalikud lapsed tahtsid ka meiega pildile tulla :)

Lõunaks sõime Lahmachun'i. Väga hea oli, selline õhukese põhjapeal ja liha on peal. sellele pannakse siis salatit peale ja süüakse. Portsud on väga korralikud, päris palju jäi üle.
 
Siin on üks kohalik inglise keele õpetaja, kelle tundi me lubasime külastada, loodan,et me tõesti jõuame seda teha.
Pärast lõunat oli meil workshop. Arutasime üldiselt diskrimineerimise üle, jagasime üksteist gruppidesse. Triin, mina ja Russa olime ühes rühmas ning meil tekkis väga huvitav arutelu. Üldiselt olid ka tulemused väga huvitavad,mitte küll üllatavad, aga huvitavad.

Püüdsin veidi keemiat õppida. Homme jõuan vast rohkem.
Õhtusöögiks saime ühte vürtsikat suppi ja siis juustupitsa moodi pirukat, väga maitsev, aga palju süüa ei jõua.
Poolakad jõudsid ka kohale. Käisime õlut ostmas, kuid juua seda ei jõudnudki.
Meil oli siin väikestviisi pidu. Alustati külalistele kolli tegemisega, Pärast Murat ja mingi türklane mängisid kitarri, leedukas Jugas ka. väga äge oli, Türklased laulsid ka. Endal tekkis ka isu laulda :)
Pärast hakkasime mängima.
Kõigepealt valiti üks "vabatahtlik" välja, selleks osutus Rene. Talle öeldi, et ta peab meile kaamlit mängima, ja meie peame ära arvama kes ta on. Tegelikult me teadsime ning ei tohtinudki õigesti arvata. Rene mängis kaamlit tegelikult ülihästi, aga nii naljakas oli vaadata kuidas kõik pakuvad absurdseid asju, ja tema ikka mängib :D
siis mängisime "We're going to Lithuania!" Kus me moodustasime järjest pikemat rongi ning kui rong kohale jõudis, pidid kõik järjest üksteisele musi tegema ja viimasele anti siis kõrvakiil. Osalejad tulid ükshaaval juurde,nii nägi lõpus kõigu uute liitujate üllatunud nägu, kui nad avastasid, et ei saagi musi. Maru palju musisid, kuid reaktsioonid olid head!
Siis mängisime veel autopesulat. Kõik võtsid kahte ritta ning siis pidime ükshaaval kõigi käte vahelt mis "pesid" sind, läbi jooksma...kõdiralli.
Lõpuks sai veel kõigile kordamööda massaaži ka tehtud.

Türgi!

Reede 13.aprill
02:05 here we go! Istusime Riia bussipeale. Püüan veidi magada.
06:44 magamisest midagi välja ei tulnud, jube ebamugav oli. Nüüd istume Riia lennujaamas. Üle nelja tunni veel lennuni. Loodan,et paari tunni pärast saab chek in'i teha.
10:47 veel mõni minut oodata ja saab lennukipeale. Turvaväravas pidin ikka piiksuma hakkama, katsuti ikka kõik läbi..esimest korda sain nii põhjaliku kontrolli osaliseks. 
11:07 lennukis, koht 23E, keskel :s. Varsti lendu :)
16:48 lend läks hästi. Ma armastan lennuki aknast välja vaadata, kui maastik näha on, pilve see pole eriti midagi vaadata :D
Nüüd rändame mööda Istanbuli. Vaja jõuda lõpuks oma majutaja juurde. Sõitsime metrooga, siis otsisime rahavahetuspunkti. Tore on kohvritega mööda linna rännata. Nüüd sõidame trammiga juhatatud peatuse poole. Süüa tahaks juba...

18:43 saime süüa! Täitsa lõpp kus ikka pähemäärimine käib. algul mõtlesime istuda mereäärde kuhugi sööma, aga kui sulle tullakse menüüga ninaalla ja pannakse praktiliselt vägisi istuma, siis kaob isu ära.  Sõime mingit kana kebabimoodi asja, ma ei mäleta mis selle nimi oli, jogurtiga, hoopis teistmoodi kui Eestis. Türgi teed saime ka. Nüüd istume praamipeal, sõidame oma majutaja juurde. Täna on üldse igasugu asjadega sõita saanud: auto, buss, lennuk, metroo, tramm ja praam. Kusjuures siin see transpordi süsteem on päris hea, iga asi maksab 2 liiri (on võimalik osta ka mingi sõidukaart, mis tuleks odavam) ja siis saab žetooni, millega saab transpordivahendile. Kogu linn on tihedas liikumises.

00:00 meie nimekirja lisandus veel autobuss ka. Kelam on äge, korter on tal ka väga kena, saame tagasi tulles ka tõenäoliselt tema juures peatuda. Õhtul käisime väljas Istanbuli ööeluga tutvumas. Melu oli meeletult. Tellisime marisega kohvi, Maris mingi maasikamaitselise ja mina piparmündi. Päris hea oli, kuna me Kelami korteris juba õlut jõime, siis rohkem eriti ei tahtnud...õllesõber nagu ma olen. Kelamil olid paar sõpra ka väljas ja sai juttu räägitud. Väga huvitav oli. Kõik uurisid, et mis me teeme ja kuhu läheme, hakkasime isegi diskrimineerimise teemal juba arutlema.
Laupäev 14.aprill
13:00 sai jälle terve linn läbi sõidetud, et Atatyrki lennujaama tagasi jõuda. hommikusöögiks ostsmine ühest saiakseseputkast pitsat. Oleks tahtnud ketšupit peale panna :P Ühest linna otsast teise jõudmiseks kulub tunde...Eestis naljalt sellist muret pole.

Nüüd istume lennukis, varsti Mus'is. Kusjuures kõik kes küsivad,mis me siin teeme, ja kui me vastame, et Mus'i läheme, siis hakkavad naerma. "Mus? Seal ei käi ju keegi!"
Aga jah, kohalikud on siin väga sõbralikud ja abivalmid, juhatatakse meeleldi teed ja aidatakse piletite ostmisel. Kohe varsti näeme, kui erinev elu seal ida pool on...
14:34 Turkish airlines on palju etem kui AirBaltic. Siin saime vähemalt süüa. Saime ühe korraliku einesaia, mingi omapärase salati ( maitsata oli hea, süüa väga ei tahtnud:) ) ja banaanisokolaadi mousse, mis oli väga maitsev. Palju mugavam lennuk on ka , saab vähemalt magada, kui seljatugi alla panna.

10:45 Oleme lõpuks Musis. See linn on ikka tohutult väiksem Istanbuli 13 000 000 inimese kõrval on siin ainult 80 000 inimest. Aga inimesed on siin ikka sama sõbralikud ja abivalmid. Ja siin on mäed! Lennukist avanes super vaatepilt ja siin olla ka super. Loodan, et me läheme millalgi kuhugi mägedesse ronima ka. siiajõudes seadsime end hotelli sisse. Päris kena on, oleme neljakesi Triinu, Marianne ja Marisega ühes toas. Käisime türgi kohvi joomas, täitsa hea oli. Huvitav on kohalike juttu ka kuulata. Turiste käib siin tõesti vähe, üks tüdruk , kes siin vabatahtliku töö raames,Anna vist, on ütles, et tänaval öeldakse, et "Turistid, turistid!".
Õhtusöögiks sõime kebabi, päris hea oli, hunnik saia millele peab salatit ja kebabitüki vahele panema. Lõpuks saab vist kogu menüü seal soogikohas läbi proovida, sest see meil üks põhiline einestamise koht.Käisime õhtul veel midagi magusat otsimas. Proovisime traditsioonilisi türgi maiustusi, mis olid hästi head,,,mäletaks nende nimesid ka ;D Üks oli Baklava ja teine ei tule meelde... küll välja uurin :) Peab koju ka igasugu kraami viima :)


Hetkel on kohale jõudnud ainult meie, Eestlased ja Leedukad, Itaallased ja Rumeenlased tühistasid, Homme tulevad nende asemel Poolakad. Niiet meid siin vähem kui algul plaanitud. 


Eks näis mis huvitavat homme saama hakkab :)