Nüüd siis oleme vilistlased..veider sõna .. ja kui aus olla siis pole see veel kohale jõudnud..Alles 2 kuud tagasi olime me kõik õpilased meil oli kindle kohustus koolis käia..Aga nüüd oleme me justkui paisatud siia maailma segadused, mis edasi teha. Veider mõelda, et sügisel ei oota meid endam see kallis kollane koolimaja, ei oota need koridorid need õpetajad pikkade aastatega sisse kulunud kooliteegi kasvab kinni ning meid ootavad uued võõrad majad.. inimesed ja teed mis pole veel sisse tatsatud. Me keerasime enda elus uue lehekülje.. seda küll vb mitte tahtlikult kuid nüüd on meie ees puhas maa , ma ei tea mis meid ees ootab kuid siiski me oleme positiivsed ja täis lootusi. Nagu bioloogia õpetaja tavatsed öelda, siis nüüd oleme me enda kaua oodatud Paradiisis , kus teed on lahti ja pole enam kohustuslikku kooliskäimist vaid on ainult tahe mis meid sunnib. Juba hetkel mõeldes kõigile neile inimestele kellega koos sai koolipinke nühitud ja need aastad kõrvuti oldud siis tuleb pisar silma.. enam pole neid nääklemisi ja nalju.. need kõik on nüüd ainult mälestused mis püsivad südames ja tulevad meelde ning toovad pisara silma..
No comments:
Post a Comment